Jah! Perfektsionisti elu on raske. Raske seepärast, et ta on perfektsionist. Mõnikord on latt endale nii kõrgele seatud, et isegi mitmekümnendal katsel ei saa sellest üle. Perfktsionist oskab suurepäraselt ennast pingestada suunates tähelepanu välistele teguritele. Ikka jälle leiab perfektsionist end võrdlemast teistega, oma määratu-kõrgete ideaalide ja eesmärkidega ja ikka jälle leidmast, et olles neist niii-niii kaugel, on ta ääreni õnnetu.... Paraku aga unustab ta tihtipeale ära raskused, millest on läbi tuldud, eesmärgid, mis on saavutatud, kallid inimesed, kes (nii iseenesestmõistetavalt) teda toetavad ja armastavad ja kõik need (iseensestmõistetavad) pisikesed hüved ja õnned, mis teda päevast-päeva saadavad.
Et ennast natuke distsiplineerida ja osata leida igast (ka kõige-kõige sitemast) päevast midagi positiivset alustan homsest projektiga 365 päeva tänulikkust. Ready, steady...Go!
Kuna blogi ei ole telefonitsi hästi hallatav pean oma projekti suures osas Twitteris
Et ennast natuke distsiplineerida ja osata leida igast (ka kõige-kõige sitemast) päevast midagi positiivset alustan homsest projektiga 365 päeva tänulikkust. Ready, steady...Go!
Kuna blogi ei ole telefonitsi hästi hallatav pean oma projekti suures osas Twitteris
No comments:
Post a Comment