Niisiis, peale eilset mehist õhtusööki Aafrika restoranis - mis oli üle mõistuse hea muide - murdis väsimus jalalt. Jalutasime koju ja kohe tuttu. Hommikul ärkasime taas üsna vara, sest Carmenil oli kindel plaan Hawaiana pläfid omale kusagilt hankida - seega esmaspäeva ainus plaan oli shopping. Mõeldud tehtud. Pagasid pakitud ja uni silmast välja pühitud asusime rajale. Kuna Argentiinas oli siiani "karneval" - sel aastal esmakordselt siis ka riigipühad, siis enamik väikseid urgaspoode olid suletud. Meie plaan oli aga leida shopping mall, mida ükspäev koduteel näinud olime. Marssisime päris mehiselt enne, kui nimetatud malli lõpuks leidsime. See oli suur ja võimas, aga osta (peale Carmeni Hawaianade) ei olnud taaskord midagi. No hea ongi... Shopping tehtud pöördusime koju tagasi. Marcela ja Jota olid samuti juba ärkvel. Tegime nendega veel kes kohvi, kes matet ja oligi kell märkamatult pool 2 saanud, mil me lennujaama teele pidime asuma. Marcela tellis takso. Kallid-tänud ja teele! Taksojuht pani ikka täiega hullu jälle. Vaatasime vahepeal ikka yxteisele tagaistmel suurte hirmunud silmadega otsa. Õnneks jõudsime siiski elusate ja tervetena lennuväljale. Siin oli meil siis lennuni pea 4 tundi... Check-inis valmistati kõik ette ning paluti 2 tunni pärast (kui check-in läbi) tagasi naasta.... Midagi ei öeldud. Oma pagasi pidime endaga võtma. Oeh, seal istudes tajusin, et ei taha enam mitte minutitki kauemaks jääda.... Koju vaja! Oma voodi, omad inimesed, oma kodu.... Ootan.... 2 tundi möödus kiiresti. Kohtusime ka yhe eestlastest paariga, kes samuti 2 nädalat Argeniinas veetsid ja sama lennuga koju pidid minema. poole 5st tagasi check-ini. Meile anti boarding passid, läbisime migratsiooni ja seal me olime! Praktiliselt kodus. Lennukis tegime traditsioonilised camparid ja mõned veinid ja "looja". Istekohad olid 2ne sett lennuki tagaosas - whatta privacy! ;) Nice.
Frankfurdis tegime väikse salati ja (khm-khm) veini :) Kojulend möödus kiiresti.... Ja Eestis on ikka veel lumi maas..... huhhhhh! Vaja uuesti talvega harjuda :)
Koju jõudes ootas mind üllatus - õeke kallis, kes oli just täna hommikul lahkunud, oli mulle lauale ilusa roosa tulbikimbu jätnud! Niiiniiiiii hea oli koju tulla... Selline tunne nagu midagi väga head oleks ootamas!!!!!
No comments:
Post a Comment