Eesriie avaneb. Lava on valmis. Publik ootab. Prozhektorid on suunanud oma valgusvihu sinule.Tere tulemast teatrisse! Iga algav päev toob kaasa uue rolli. Rõivastud kulisside taga hoolikalt: üleeile kurjaks nõiaks, saabastega kassiks, inetuks pardipojaks.
Eile olid sa pirtsakaks printsess, kes hooletu naeratusega näol sirutab käe järjekodse meeleheitliku konna järele, kelle ainus soov on lõpuks saada see suudlus, et ometigi pääseda needusest ning muutuda jälle Sinu printsiks. Aga ei, ka täna ei ole tema päev. Elegantse kaarega platsatab järjekordne konn-prints tagasi oma mülkasse.
Homme aga on uus päev. Uus roll. Printsessist on saanud Lumivalgeke, kes mürgitatuna oma kirstus lebab, näost kaame, mürgist halvatuna võimetu midagi tajuma ja tundma. Lõputult oodates varjusurmas oma printsi, kes tuleks ja ärataks, kes heidaks uut valgust. Ja öised kummituslikud varjud taanduvad tõusva päeva säras.
Mitte keegi ei tea, mis on roll, mis antakse sulle järmisel päeval. Sina aga pead valmis olema. Iga hetk on sul valmis oma garderoob ja grimmiarsenal. Ikka seepärast, et keegi Sind ära ei tunneks. Lumivalgekesena ei tohi ju läbi kumada, et tegelikult sa ju ei olegi surnud. Tegelikult sa ju tajud ja tunned oma hüljatust. Aimad publiku kohalolu ja prozhektorite valgust. Kuuled köhatust saalis. Saabastega kassi maski all.... Keegi ei tohi ju mõista, et ka seal on tegelikult lihtsalt inimene.... Grimm peab olema laitmatu. Veelgi parem oleks, kui saaksid tõmmata selga kostüümi ning pähe maski - mitte keegi ei tunne ära. Sa oled täielikult ümberkehastunud rolli, mida publik ootab. Täiesti. Iseendast loobunud. Vähemasti väliselt. Hinges tead, et petad. Petad ennast ja publikut. Kuid saalis ei aima mitte keegi, kes küll varjab ennast selle maski taga. Oled ennast perfektselt peitnud.
Keegi ei näe Sind. Kõik näevad ainult seda, mida oled otsustanud näidata. Sina ise oled perfektselt peidus. Kaitstud. Mitte keegi ei aima. Ja nii ongi hea. Kui sa publikule ei meeldi hakkavad nad sinu poole loopima nooli, solvanguid, pahameelt - aga see, keda nad näevad ei ole sina. See on tegelane, kellena sa end tänases stsenaariumis näitad. Sina oled turvaliselt maski, kostüümi ja grimmi taga peidus. Kõik solvangud põrkuvad vastu maskeeringut. Läbi selle ei suuda nad sind haavata.
Ükspäev nägin üht rumalat näitlejat. Ta tuli teatrisse. Astus grimmitoast mööda. Isegi rõivaid ta ei vahetanud. Ta astus lavale rabivalgusesse. Ilma millegia. Nii nagu ta oli. Ta rebis maha eesriide - viimase, mis pakkus talle veel viimast kaitset ja varju. Ta vaid pomises, et tal ei ole seda vaja. Ta ei taha oma publikut petta. Ta ei taha ennast petta kaotades ennast mängus, mängides kedagi, kes ta ei ole. Ta ei oska võlts olla. Tema muinasjutus ei ole maskeeringuid ega salajasi peidupaiku - näed seda, mille saad. Rüütlit ei kaitse raudrüü: kui rüütel ei oska õigesti võidelda, siis ta on surma väärt ja ta hukkub. Ta ütles: "Ära unusta, et sul ei ole maski, mis sind kaitseks. Isegi kui Su tänaseks rolliks on saabastega kass... Sul ei ole ju ka saapaid... Kui oled piisavalt hea omas rollis, siis veenad oma publikut piisavalt vaid oma esitusega. Veenad neid, et sul on saapad, isegi kui neid ei ole näha. Sa veenad neid jäädes samas iseendaks. Jäädes ausaks iseenda ja publiku vastu. Vähesed gurmaanid saavad selle näitemängu peensusest aru. Need, kes mõistavad, hindavad seda ülikõrgelt. Kuid ära oota poolehoidu massidest. Massid on rumalad. Nad ei näe ega kuule. Lihtsad lepivad pettusega - seda on palju lihtsam mõista, kui tõde. Valedega on nad harjunud, sest sellega manipuleeritakse masse. Otsi oma talendi austajaid tarkade seast . Aga tea, et neid on vähe! Kindlasti satub sinu teele palju lihtsaid, neid kes ei mõista. Ole siis tugev. Ilma maskita, ilma eesriideta ei ole sul miskit, mis sind kaitseks. Sul oled ju ainult sina ja su teadmine, et ina oled tõeline, sinu rollid on need, mis peavad saama perfektse esituse, kuid kunagi, mitte iial, mitte üheski rollis, ei kaota sa ennast. Sina oled ikka Sina ja roll, mis sulle tänaseks määratud, ka seda täidad Sina ilma, et peaksid end maskiga katma või eeriide taha peitu pugema. Sinu julgus jääda iseendaks elu igapäevastes rollides muudab sind eriliseks, ära seda kunagi unusta. See on sinu talent!"
