Mis loogika siin on? Unistad millestki aastaid. Otsid kõiksuguseid võimalikke ja võimatuid teid, moodusi, viise, näed vaeva, murrad pead, et kuidas ometigi eesmärgini jõuda. Oled kõik järele proovinud: tunde, päevi võibolla lausa aastaid oma unistust jahtinud, katsetanud, võidelnud, kukkunud, ajanud end jälle jalule ja edasi võidelnud.... Ühel hektel arvad, et oled kõik ära proovinud ja lihtsalt väsid üritamast. Siis mõtled enda jaoks kõik läbi. Harjutad end mõttega, et tuleb edasi elada ilma, et see unistus täituks. Aegamisi lased selle unistuse täiesti lahti. Ravid loobumise valu hingest. Võimalik, et haavad paranevad kaua: nädalaid, kuid või aastaid. Aga ühel päeval on valu läinud. Avastad, et oled lõpuks suunud loobuda. Tavaliselt unustad selle unistuse sootuks. Ja siis, ühel täiesti tavalisel päeval, kui loobumise haavadest on saanud armid - täiesti ootamatult, ilma, et sa midagi selleks teeksid - see jõuab sinuni. Su kunagine suur unistus täitub. Ja ta täitub justkui täiesti iseensest. Ilma, et sa sellele üldse mõtleks - Sa oled ju loobund, remember.... Siis on see hetk lõpuks tulunud ja Sa saad selle. Ainult, et ......siis see ei loe. Enam sa ei hooli.....
No comments:
Post a Comment