Imelik mõelda, et ajal, mil läheb hästi ja kõik justkui laabub hästi libedalt - on kusagil kuklas pidev hirm, et kohe-kohe juhtub midagi halba... Kas see on inimese sisemine ebakindlus või hoopis ürgne instinkt, mis sunnib olema pidevalt valvel, justkui tajudes kõikvõimalikke ohte, et anda kohene tagasilöök....?
Huvitav, kas inimese mõttel on jõud suunata olukordi? Kui nii, siis see alateadlik kuklas vasardav hirm on üks suur jõud, mis paneb inimest tegutsema just nii, et kardetud stsenaarium pöördub reaalsuseks. Vasturohuks seega peaks olema lootus ja unistused paremast elust, edust ja õnnestumistest....
No comments:
Post a Comment