25. veebruar Rannapaev

Tana otsustasime magada nii kaua, kui vaja, et end valja puhata. Ja tundub, et mul oli vaja kella poole 10-ni. Isegi :) Peale arkamist tegin meile hommikusoogi: omlett igast lisanditega. Seejarel pidime sammud panka sedama, sest minu sularahavarud on juba monda aega otsakorral ning olen kefikuna Carmeni ylalpidamisel olnud. Kuna aga rahavahetus on siin omaette ettevotmine, siis peab selleks aega varuma.

Niisiis, koigepealt tuleb leida pank - see iseenesest ei ole kyll vaga keeruline, sest neid siin jagub. Ka mingites urgastes saab vahetada, aga sealne kurss voib olla mingi kirves. Seega - pangad on koige kindlamad kohad raha vahetamiseks. Teise asjana peab arvestama, et panka tuleb jouda enne kella 1 parastlounal, sest pangad nimelt on siinmail avatud vaid kella 1ni. Kolmandaks - varu aega, sest rahavahetuse peen protsess vajab seda ohtralt. Neljandaks: ara unusta oma passi, ilma selleta ei ole siin rahavahetus voimalik. Tanane protses nagi sis valja nii, et panka sisenedes on esimeseks kontaktiks turvamees, kes mu infolauda juhatas. Sealne daam kysis vahetatavat summat - mille pidin talle ise lugema, tema raha puutuda ei tahtnud. Okei, lugesin sis talle rahasumma ja kirjutasin selle igaks juhuks ka paberile. Seejarel vottis ta yhe pika telefonikone. Siis palus mu passi, toksis sealt andmeid arvutisse: kaasaarvatud minu Argentiinasse saabumise kuupaeva naiteks. Siis pidin yhele teisele paberile kirjutama oma koduse aadressi Eestis. Seejarel tegi passist koopia. Siis valjastas mulle miski paberi ning andis selle koos passikoopiaga minu katte. Tagasi turvamehe juurde, kes mind kassasse juhatas. Sealne daam luges raha yle,  vottis vastu passikoopia ja paberi, vahetas usdid pesodeks ja taaskord 2 paberit, kuhu allkirjad, nimi, siis yhe paberi teisele poolele veel 1 allkiri ja sellega oligi pidulik rahavahetuse protsess loppenud.

Rahavahetusest tagasi, jaime ootele, et sober Lautaro ilmub valja ja saame randa minna. Keda aga polnud, oli Laucha :D Otsustasime siis kolida trepipeale....Seepeale teavitas Jaime, et tal on ju ometigi katusel rodu... :D Nautisime paikest kuni 3ni. Jaime ise oppis eksamiks. Vahepeal káis aju puhkamas ja matet pakkumas :)

Sis motlesime, et voiks minna supermercadosse ja ohtusoogiks midagi syya hankida. Jaime aga ýtles, et enne 5te ei tasu meil kuhugile minna, sest supermercado on kinni -siesta ju! Poes kaidud valmistasin meile koduse eesti ohtusoogi: kotletid, praekartulid.... Carm tegi salati. Vaga monza!

Vahepeal helistas Jaimele 1 saksa tyyp, kes oli tema juures 3 nadalat tagasi elanud - et tema, ta ode ja sober taas Rosarios - seega homsest saab meid siin 6 olema :D Fun!

Peale ohtusooki kaisime Jaime isa majas, et uutele oomajalistele madratseid juurde hankida. Votsime Jaime isa Toyota dziibi ja lisaks madratsite transpordile naitas Jaime meile natuke ohtust linna.

Ylemisel pildil meie kodu yxe korval asuv furteria ja alumisel Flag Monument - yx olulistest vaatamisvaarsustest, mis ohtul Argentiina lipu varvid omandab. Ja ohtul, vat siis laheme salsasse! :) Nais, kuidas siinsed salsakohad on. Homme kirjutan, kuidas oli.