Rio Party

Laupäev ja kaua oodatud Rio Party.

Algatuseks hommikul ärgates olid jalad eilselst salsatamisest oi-oi-oiii, kui haiged :D Aga ei ole siin mingit armu. Ega ma siia lebotama ei tulnud, eksju!  Ja salsa arvelt jalgadele armu ei anta.

Seega, roobid (küll üsna vaevaliselt, kuid siiski) alla ja liikvele! Kella 3st pidi Lautaro oma nõbuga meid maja juurest peale võtma. Arvestades manjanaga, seadsime end 3:20 maja juurde ootele. Umbes 15 mintsa pärast olidki Laucha ja nõbu kohal, korjasid meid peale ja supermercado ringiga jõudsime paadisadamasse. Lõpuks õnnestus ära näha ka siis see kurikuulus jõgi. Meie paat oli mootoriga kummikas. Tundus teine üsna pisike, eirit seda suurt jõge vaadates. Poisid lasid paadi vette vinnata ja ronisime sisse. Mina ja Lauha istusime paadi kummist äärtel Carm nõbu seljataga istmel. Alguses oli päris hirmus, eriti kui ristlainesse soitis. Siis ikka hyppas nii, et tagumik kerkis ikka kõrgele, aga ajapikku harjus ära ja väga fun oli. Rio, ehksis jõgi meenutas oma värvilt Amazonast – ära arva, et jõgi on sinine. Ei, see on pruun. Mitte, et ta must oleks vaid lihtsalt põhja pinnas on pruun ja see peegeldab ka vee helepruuniks. Vesi aga on puhas. Rosario linna joogivesi muide tuleb sealt jõe veest.

Jõepealt avanes suurepärane vaade Rosario cityline´ile. Mingil hetkel keerasime kuhugile harujõele ning see paistis juba vägagi Amazonase moodi – mõlemalt poolt ääristasid jõge lopsakas taimestik. Ca 20 minutit sõitu ja kohal me olimegi. Palju-palju erinevaid paate: suured, väikesed, uhked ja vähemuhked... Jõe paremal kaldal oli varjualusega baar, puidust lava ja lava „tagaruum“. Inimesed istusid grupikesi kaasa toodud plasttoolidel või niisama murul või liival. Meie sättisime end samuti kaasa toodud toolidega ühe suure puu (nagu Avataris see võlupuu :D ) alla istuma. Laucha võttis välja oma mate komplekti ja jõime algatuseks seda. Matega on argentiinlatel mingi täiesti oma teema. Igal endast lugupidaval argentiinlasel peab olema mate komplekt: pisike, ümmarguse kujuga metallist tassike, mille sees käib sõel-otsikuga metallist „kõrs“. Tops täidetetakse umbes veerandi ulatuses mate puruga ning sinna peale kallatakse siis kuum vesi – nii palju, kui mahub (väga palju ei mahu). Tulemuseks on natuke kibeda maitsega tuline tee tõmmise moodi ollus, mida siis seltskonnas juuakse ning teinetesega jagatakse. Tegelikult kogu mate olemus ongi jagamine – asi, mida koos sõpradega tehakse. Meil juuakse selle asemel õlut või muud alkoholi. Argentiinlased aga joovat matet. Esialgu tundub selle maitse võõristav, kuid harjumine käib kiiresti. Pealegi tuline  jook palavaga on väga hea, aitab kehal kuumaga kohaneda.

Mate ringid tehtud, tegime väikse jalutuskäigu kaldal. Tegemist oli väga kena kohaga. Kergelt dzunglihõnguline, suurte puude ja lopsakate taimedega. Jalutuskäigult naastes hakkas esinema ming kohalk reaggeband. Seltskond nokastanud kutte elasid sellele iga oma keharakuga kaasa  lauldes, tantsides ning käepärastest materjalidest (milleks siis eelkõige pudelid) valmistatud muusikainstrumetnidel kaasa elades. Rahvast kogunes aina juurde. Hämaruse saabudes astus pulti DJ, kes mängis erinevaid zanre: alates elekroonilisest, kuni reaggetoni ja salsani. Rahvas möllas sealsamas liivasel jõe kaldal. Kõik, kes kohal olid tantsisid. Mida õhtu edasi. Kuna meie seltskonnast nõbu tantsida ei osanud, siis ma keerutasin niisama rahva seas. Ega seal kaua aega üksinda tantsida ei ole võimalik. Kohe ilmug keegi, kes tahab sinuga mõned poognad teha. Entoces, no problemos, si quiero bailar, pero bailar solo! Nada mas! See oli üks tolle õhtu tunnuslause, sest latinosid teades.... Noh tantsimine on üks asi, aga mingil hetkel hakkab vana Dominikaanist tuttav „novio“ jutt pihta – teisisõnu, kas sa tahaksid, et ma su boyfriend olen....ja väga otseselt tõlgituna: kas tahaksid pärast minuga sexida :D Ühesõnaga tantsisin seni, kuni tantsupartner piisavalt tülikaks muutus. Esimestele yritasin seletada, et ma ainult tantsin temata, ei midagi enamt, a järgmistele enm ei viicind, lihtsalt ciaopakaa ja el finale! Rahvas oli end mõnusalt täis tõmmanud. Imestasin, kuidas nad seal liiva sees üldse tantsitud said J mul õhtu otsa vett joonuna oli raskusi seal püsti püsimisega ;) aga ju nad sis on harjunud vist J

Kuna paadisadam suletakse enne südaööd, sis hakkasime peale 11 oma asju kokku pakkima, et tagasi Rosariosse suunduda. Paate oli nii palju kohale tulnud, et pidime oma paati pääsemiseks ronima läbi kellegi teise sõiduvahendi. Vahepeal aga oli kaste maha tulnud ja paadinina, millele astuda tuli, üsna libe. Öisesse jõkke küll kukkuda ei tahaks J

Paadile hääled sisse ja mööda öist jõge kodupoole. Öine jõgi oli nii-nii ilus! Selge tähistaevas ja suurte puude mustad siluetid öise taeva taustal väljajoonistunud. Harujõelt suurele jõele jõudes kogu cityline valgustatuna.... Jube ilus! Kahjuks minu fotograafitalent ei võimaldanud seda ilu jäädvustada J Seega on see ilus pilt minu mällu salvestatud.

Rosariosse jõudnud, olime niiii väsind, et lasime Lauchal end koju viia. Meie majja olid liitunud veel 4 surfarit – noormees saksamaalt oma pruudi ning õega ning õe boyfriend - prantsuse noormes, kes on siin vahetusõpilasena. Kuna aga olime nii väsind, sis vabandasime viisakalt, et osutume täna party-booperiteks ning suundusime kotti ära. Enne, kui minu pea patja puudutas, ma magasin... või tegelt... ei, yhe sõnumi kirjutasin vel enne ära, sest tundsin täna, et esimest korda elus ma tunnen, et tahan koju – ehk ootan oma puhkuse lõppu. Hull, ma tean, aga nii on hea!